Laktoositalumatus

Eestis esineb laktoositalumatust umbes 20-30% elanikkonnast. Paljud inimesed ei ole sellest teadlikud, sest nad ei tarbi nii palju piima, et see neile vaevusi tekitaks. Täiskasvanutel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel.

Artikli koostas toitumisnõustaja Kätlin Talumaa

Mis on laktoositalumatus ?

Laktoositalumatus e. hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille korral inimese organism ei tooda laktaasi. Laktaas on ensüüm, mis aitab inimese seedekulgas lõhustada laktoosi e. piimasuhkrut. Laktaasi abil lagundatatkse laktoos soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Need kaks koostisosa tuleb üksteisest lahutada, et laktoos saaks läbi sooleseina  imenduda. Selleks on vajalik ensüüm laktaas, mida toodab inimese peensoole limaskest. Kui laktaasi on liiga vähe või üldse puudub, ei ole organism suuteline piimasuhkrut lagundama. Tegelikult arvatakse, et laktoositalumatust on umbes 75%-l maailma elanikkonnast: 5–17% eurooplastest, umbes 44% ameeriklastest ning 60–80% aafriklastest ja aasialastest.

Kuidas ta tekib ja mis on laktoositalumatuse sümptomid ?

Laktoosi sisaldavad ainult piim ja piimatooted (5%), sh ka inimese rinnapiim (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, mis annab 30–50% piima energeetilisest väärtusest.

Piimatoodete söömisel satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora selle lagundab, tekitades gaase ja happeid, mis kutsuvad esile erinevaid seedevaevusi. Sagedasemad sümptomid on: ebamugavustunne kõhus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhukorisemine, kõhuvalu, rohke gaaside eritumine. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka oksendamist, kõhukrampe, külmatunnet ja higistamist. Tavaliselt avalduvad sümptomid 30 minutit kuni 2 tundi peale piimatoodete tarbimist. 

Laktoositalumatust on mitut tüüpi. Tavaliselt esineb kahte esimest tüüpi, harva viimast tüüpi.

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav häire, mis võib avalduda 5 ja 20 eluaasta vahel. Laktaasi langus toimub järk-järgult, tavaliselt säilib umbes 50-70% laktaasi aktiivsusest.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võivad olla tekkinud alatoitumise või teatud haiguste tagajärel nt. tsöliaakia, peensoole parasiidid, Crohni tõbi, ärritunud soole sündroom jm. See võib esineda ka imikutel ja väikelastel soolehaiguse tagajärjel. Tavaliselt need haigusnähud kaovad 2- 4 nädala jooksul.

Kaasasündinud laktoositalumatus  on vastsündinutel harva esinev haigus. Mis tähendab, et haiguse avaldamiseks peavad mõlemad geenikoopiad olema vigased (nii emalt kui isalt saadud). Sellisel juhul ei talu laps rinnapiima.

Kuidas laktoositalumatust diagnoositakse?

Laktoositalumatuse diagnoosimiseks on erinevaid meetodeid:
1.     Laktoosi tolerantsustest e. taluvusetest (LTT)- patsient peab olema eelnevalt 12 tundi söömata ja joomata. Talle antakse juua 50g laktoosi, mis on lahustatud klaasitäie vees. See järel jälgitakse tema veresuhkru muutust.

2.     Vesiniku hingamisetest -mida analüüsitakse väljahingatava õhu kaudu. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see sellele, et laktoos kääritatakse jämesoole mikrofloora poolt.

3.     Väljaheite happelisuse test - testi tehakse tavaliselt imikutele ja väikelastele, kuna teised testid neile ei sobi.

4.     Geenitest - võetakse suu limaskesta kaapeproovist. DNA analüüsiga määratakse laktoositalumatusega seotud geenivariatsioonide esinemist.

Laktoositalumatust ei ole võimalik välja ravida, kuid sümptome on võimalik kontrolli all hoida õige toitumisega. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 2–3 g laktoosi päevas. Hüpolaktaasia all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed laktoosivabad tooted. Kuna piima hapendamisel laktoosisialdus väheneb, võiva mõnedele inimestele sobida laktoositalumatuse puhul hapendatud piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt.

Organismis aitavad laktoosi lagundada apteegis leiduvad laktaasi asendajad. Tähelepanu tuleb pöörata nii ravimite kui ka toiduainete koostistele. Laktoositalumatuse puhul tuleb laktoos menüüst välja jätta! 

Kui Sul on küsimusi sellel teemal või diagnoositud laktoositalumatus, tule konsultatsioonile ning aitame Sind!

Kasutatud allikad:
1.     https://www.healthline.com/nutrition/lactose-intolerance-101
2.     https://www.virtuaalkliinik.ee/haigused/2019/02/21/laktoositalumatus-ehk-hupolaktaasia
3.       https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/Laktoositalumatus.pdf
4.       https://geenitestid.ee/laktoositalumatus/ 

 

 


Eelmine
Vahelduv paast - Intermittent Fasting
Järgmine
Ilu algab seestpoolt

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: