Meist paljud on sündinud ajal, kui toiduvalik kaubanduses oli väga piiratud. Seejärel aga tekkis ajajärk, kus järjest arenev toiduainetööstus lõi ahvatlusi juurde ning muutis toitude koostist vastupandamatuks meie maitsemeeltele lisades sinna lihtsamaid maitsemeelte manipuleerijaid, milleks on suhkur, sool ja rasv, või siis suisa maitsetugevdajaid. Kui me ükskord aru saime, et järjest lisanduv kehakaal ei ole normaalne nähtus ja meile sülle langenud valikuterohkuses ei pea kõike tarbima mida toiduainetöösturid toota suudavad, hakkasime rohkem tähelepanu pöörama toidu valimisele, mis tänaseks on viinud järjest enam inimesi häirunud söömiskäitumiseni.
Seisus, kus söömishäirete esinemissagedus tänaseks on järjest kasvanud pean vajalikuks tähelepanu juhtida sellele, kuidas me oleme minetanud normaalse söömise ja suhtumise toitu. Enimlevinumate söömishäirte nagu buliimia ja anorkesia kõrval on järjest kasvav trend ka ortoreksial ja erinevatel söömismudelitel, mis välistavad meelevaldselt teatud toidugruppe. Ja seda ilma mingi tervisliku tõendatud põhjuseta.
Näiteks: vabatahtlik gluteenivabade toodete valimine (milleks mulle gluteen?); ilma näidustusteta laktoosist loobumine- milleks? Sellega seame endale toiduvalikul hoopis piiranguid juurde ja pean mainima, et gluteenivabad tooted on tihti mikrotoitainevaesemad kui tavalised tooted. Tegu on siiski asendustootega normaalsest seedimisest kõrvalekalde (ehk diagnoositud haiguse- tsöliaakia või gluteenitundlikkuse) korral. Laktoositalumatust esineb rohkem (primaarne ja sekundaarne) ja inimeste tundlikkus võib olla erinev. Kui aga ilma konkreetsete sümptomiteta lihtsalt toidugrupp enda menüüst välistada, jõuamegi häirunud toitumiskäitumiseni. Ja see on tõendatud, et mingi toidugrupi välistamisega muudame me ka enda soolebakterite kooslust ja tihti just see tõmbabki häda kaela. Jah, osade seedeprobleemide korral on abi koos-lahus söömise põhimõtte järgimisest, aga et tomati ja kurgi kooslus viimastel päevadel meedias nii suure tähelepanu pälvis, on pigem ortoreksiale viitav häire.
Mis on ortoreksia- liigne tähelepanu pööramine toidule, selle ületähtsustamine, täpsete koguste jälgimine ja mikrotasandini toidu koostise uurimine.
Tasakaalustatud tervislik toitumine on tegelikult lihtne. Ei ole vaja ööbikukeeli ega muid udupeeneid toiduaineid. Küll aga on vajalik teadmine, mida palju süüa. Vajaduspõhiselt. Ja kui me oleme selle oskuse omandanud, suudame ka instinktiivselt teha meie organismi jaoks paremaid valikuid. Seejuures ei tasu karta pöörduda toitumisnõustaja või -terapeudi poole, et see tasakaal leida. Küll aga tasub veenduda enne spetsialisti pädevuses. Sama kehtib ka meedias avaldatud info kohta, millest paraku enamus tugineb mõnele välisväljaande tõlgitud artiklile ja ei oma teaduspõhist alust.
Loe ka „Toitumine kui elustiil“
Kendra K Vaino
Toitumisterapeut